Maiu koolielu

ÜLESANNE NR. 7

KÖÖGIVILJAD JA MAITSETAIMED

Vali üks köögiviljakultuur ja üks maitsetaim.

taime liiginimi eesti- ja ladinakeeles - AEDPORGAND- Daucus sativus

sugukonna nimi- sarikalised

nõuded – valgusele- on valgusidaneja, kuid külvide läbikuivamise vältimiseks tuleb seemned katta 0,5 cm mullakihiga, sobib päikesepaisteline kasvukoht.

mulla viljakusele- eelistab kergepoolset huumus. Ja lubjarikast mulda, kasvab hästi ka kõdunenud madalsoomullal. Hoiduda porgandi külvamisest maatükkidele, kus on levinud mitmeaastased umbrohud, eriti orashein.

mulla niiskusele- nõudlik arengu algul ja juurika moodustumise ajal. Hiljem niiskuse suhtes vähenõudlik, annab saaki ka üsna kuival mullal.

mulla pH- le

Optimaalseks mulla happesuseks loetakse mineraalmuldadel 6,0....7,0, turvasmuldadel 5,0...5,5

Külvieelsel mullaharimisel kasutatakse mikroelementidega mineraalväetisi. Kaaliumilembene. Ei talu värsket lubiväetist ja värsket sõnnikut.

Kasvuaegselt võib taimi väetada näiteks karvajahu graanulitega või ka lehtede kaudu pritsides (nt AllGrow, taimsed leotised).

mulla toitainetesisaldusele

huumusrikas saviliiv- või kerge liivsavimuld

Keskmise viljakusega muldadel võiks sügisese mullaharimise alla anda mitte rohkem kui 40-50 g superfosfaati, ja 30 g kaaliumkloriidi ning lisaks 15 g karbamiidi 1 ruutmeetri kohta. Hea väetis on ka puutuhk.

C- ja teiste vitamiinide ning teiste vitamiinide sisaldus

Porgandis leidub B- grupi, PP-, E- ja K- vitamiini. C- vitamiini sisaldus on suhteliselt madal. Porgand sisaldab veel mitmesuguseid füsioloogiliselt aktiivseid aineid, mis reguleerivad ainevahetust, tugevdavad vastupanuvõimet infektsioon- ja külmetushaigustele

muu huvitav info

Porgandeid liigitatakse kahte gruppi, neid on võimalik eristada juurvilja kuju järgi.

Varajane porgand- tõusmetest kuni korjamiseni 80-100 päeva

Hiline porgand- 120-150 päeva

Rahvameditsiinis on porgandiseemnete tõmmist ja jahvatatud seemneid kasutatud põie- ja neerukive lahustava vahendina. Seemnepulber toimib lahtistava ja puhitistevastase vahendina. Riivitud värsket porgandimassi on pandud põletusest, külmumisest ja haavanditest kahjustatud nahale. See vähendab põletikku, kiirendab pranemist, väldib mädanike teket.

taime liiginimi eesti- ja ladinakeeles- BASIILIK- OCIMUM

sugukonna nimi- huulõieline

nõuded – valgusele

vajab sooja ja päikselist kasvukohta, ei talu tuuli.

mulla viljakusele

vajab niisket toitaine- ja huumusrikast mulda,

kergem saviliivmuld, mis on õhurikas

mulla niiskusele

vajab niisket mulda

- mulla pH- le

6-6,7

mulla toitainetesisaldusele

Vältima peaks rikkalikult lämmastikku sisaldavaid väetisi (nagu värske sõnnik ja virts) ning hoolitseda tuleb fosfori ja kaaliumi olemasolu eest.

C- ja teiste vitamiinide ning teiste vitamiinide sisaldused

sisaldab vitamiine, mineraalaineid

-muu huvitav info

õites leidub kamprit jt terpeene, sisaldab glükosiide, saponiine, vitamiine, mineraalaineid. Rahvameditsiinis on kasutusel kogu taime maapealne osa- lehed, õied, varred. Teed juuakse krooniliste gastriitide ja koliitide puhul, külmetushaiguste ja köha puhul. Kroonilise nohu puhul hingatakse sisse kuivatatud lehtedest valmistatud peent pulbrit. Kergendab ka pahaloomuliste kasvajatega kaasnevaid vaegusi. Aknalauale pandud basiilikutaim hoiab kärbsed köögist eemal, hõõguvatele sütele visatud oksakeste lõhn peletab sääski. Basiilikutõmmisega loputamine leevendab igemepõletikku. Uuring on näidanud, et basiilik pidurdab vähkkasvajate, mikroobide ja viiruste tegevust.

Kasutatakse ka toidutaimena. Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel. Kuulub vürtsisegude hulka- leesputk, aed- liivatee, aed- majoraan, basiilik, piparrohi.
Vürtsbasiiliku punaste ja violetsete lehtedega sordid on väikeselehelised, kuid neil on väga tugev lõhn ja maitse. Eriti hästi sobivad maitseäädika tegemiseks.
Kaneelbasiilik- sobib vürtsikate roogade, magustoitude, jookide ja õunahõrgutiste juurde.
Sidrunbasiilik- sidruni lõhnaga, sobib kala- ja magustoitude juurde ning tee valmistamiseks.

2. Koosta koduaeda sobiv kuueväljaline köögiviljade külvikord viieks aastaks. Külvikord võib sisaldada ühte vahekultuuri.

Kui kasvatada samu köögivilju aastaid samal kohal, siis on märgata, et taimed jäävad viletsamaks ja saak kehvemaks. Ühekülgne maakasutus on mulla välja kurnanud ja ära väsitanud. Iga köögiviljaliik kasutab mullas olevaid mineraalaineid erinevalt, ühtesid rohkem ja teisi vähem. Kui mõnda toitainet on mullas liiga vähe, siis hakkab see segama ka nende toitainete omastamist, mida mullas veel piisab. Viljavahetus aitab mulla toitainetevaru ühtlaselt ära kasutada. Mulla väsimust võivad süvendada ka taimede juureeritised, taimeosade lagunemisel mulda jäävad ühendid, nende kuhjumine võib sama kultuuri ajapikku pärssima hakata.

1. aasta

lillkapsas, rooskapsas, kõrvits, suvikõrvits, kurk, kartul- väetatud sõnnikuga

kui pole sõnnikut, siis kasutada liblikõielisi, kes juurtel olevate mügarbakteritega mulda lämmastikuga rikastavad.

2. aasta

porgand, sibul, redis, salat, till, petersell, pastinaak, spinat, seller

3. aasta

aed- uba, põld- uba, hernes, punapeet, lehtpeet, maasikas

4. aasta

kartul, kurk, kapsas, maasikas, naeris, sinep

5. aasta

peet, sibul, küüslauk, aedsalat, spinat

Kasutatud kirjandus: