esmaspäev, 3. aprill 2017

ÜLESANNE NR. 7

KÖÖGIVILJAD JA MAITSETAIMED
 
Vali üks köögiviljakultuur ja üks maitsetaim.

taime liiginimi eesti- ja ladinakeeles - AEDPORGAND- Daucus sativus
sugukonna nimi- sarikalised
 
nõuded – valgusele- on valgusidaneja, kuid külvide läbikuivamise vältimiseks tuleb seemned katta 0,5 cm mullakihiga, sobib päikesepaisteline kasvukoht.
 
mulla viljakusele- eelistab kergepoolset huumus. Ja lubjarikast mulda, kasvab hästi ka kõdunenud madalsoomullal. Hoiduda porgandi külvamisest maatükkidele, kus on levinud mitmeaastased umbrohud, eriti orashein.
 
 mulla niiskusele- nõudlik arengu algul ja juurika moodustumise ajal. Hiljem niiskuse suhtes vähenõudlik, annab saaki ka üsna kuival mullal.
 
mulla pH- le
Optimaalseks mulla happesuseks loetakse mineraalmuldadel 6,0....7,0, turvasmuldadel 5,0...5,5
Külvieelsel mullaharimisel kasutatakse mikroelementidega mineraalväetisi. Kaaliumilembene. Ei talu värsket lubiväetist ja värsket sõnnikut.
Kasvuaegselt võib taimi väetada näiteks karvajahu graanulitega või ka lehtede kaudu pritsides (nt AllGrow, taimsed leotised).
 
 mulla toitainetesisaldusele
huumusrikas saviliiv- või kerge liivsavimuld
Keskmise viljakusega muldadel võiks sügisese mullaharimise alla anda mitte rohkem kui 40-50 g superfosfaati, ja 30 g kaaliumkloriidi ning lisaks 15 g karbamiidi 1 ruutmeetri kohta. Hea väetis on ka puutuhk.
 
C- ja teiste vitamiinide ning teiste vitamiinide sisaldus
Porgandis leidub B- grupi, PP-, E- ja K- vitamiini. C- vitamiini sisaldus on suhteliselt madal. Porgand sisaldab veel mitmesuguseid füsioloogiliselt aktiivseid aineid, mis reguleerivad ainevahetust, tugevdavad vastupanuvõimet infektsioon- ja külmetushaigustele
 
muu huvitav info
Porgandeid liigitatakse kahte gruppi, neid on võimalik eristada juurvilja kuju järgi.
Varajane porgand- tõusmetest kuni korjamiseni 80-100 päeva
Hiline porgand- 120-150 päeva
Rahvameditsiinis on porgandiseemnete tõmmist ja jahvatatud seemneid kasutatud põie- ja neerukive lahustava vahendina. Seemnepulber toimib lahtistava ja puhitistevastase vahendina. Riivitud värsket porgandimassi on pandud põletusest, külmumisest ja haavanditest kahjustatud nahale. See vähendab põletikku, kiirendab pranemist, väldib mädanike teket.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
    taime liiginimi eesti- ja ladinakeeles- BASIILIK- OCIMUM
    sugukonna nimi- huulõieline

    nõuded – valgusele
    vajab sooja ja päikselist kasvukohta, ei talu tuuli.
    mulla viljakusele
    vajab niisket toitaine- ja huumusrikast mulda,
    kergem saviliivmuld, mis on õhurikas

    mulla niiskusele
    vajab niisket mulda

    - mulla pH- le
    6-6,7

    mulla toitainetesisaldusele
    Vältima peaks rikkalikult lämmastikku sisaldavaid väetisi (nagu värske sõnnik ja virts) ning hoolitseda tuleb fosfori ja kaaliumi olemasolu eest.

    C- ja teiste vitamiinide ning teiste vitamiinide sisaldused
    sisaldab vitamiine, mineraalaineid

    -muu huvitav info
    õites leidub kamprit jt terpeene, sisaldab glükosiide, saponiine, vitamiine, mineraalaineid. Rahvameditsiinis on kasutusel kogu taime maapealne osa- lehed, õied, varred. Teed juuakse krooniliste gastriitide ja koliitide puhul, külmetushaiguste ja köha puhul. Kroonilise nohu puhul hingatakse sisse kuivatatud lehtedest valmistatud peent pulbrit. Kergendab ka pahaloomuliste kasvajatega kaasnevaid vaegusi. Aknalauale pandud basiilikutaim hoiab kärbsed köögist eemal, hõõguvatele sütele visatud oksakeste lõhn peletab sääski. Basiilikutõmmisega loputamine leevendab igemepõletikku. Uuring on näidanud, et basiilik pidurdab vähkkasvajate, mikroobide ja viiruste tegevust.
  • Kasutatakse ka toidutaimena. Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel. Kuulub vürtsisegude hulka- leesputk, aed- liivatee, aed- majoraan, basiilik, piparrohi.
  • Vürtsbasiiliku punaste ja violetsete lehtedega sordid on väikeselehelised, kuid neil on väga tugev lõhn ja maitse. Eriti hästi sobivad maitseäädika tegemiseks.
  • Kaneelbasiilik- sobib vürtsikate roogade, magustoitude, jookide ja õunahõrgutiste juurde.
  • Sidrunbasiilik- sidruni lõhnaga, sobib kala- ja magustoitude juurde ning tee valmistamiseks.


 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2. Koosta koduaeda sobiv kuueväljaline köögiviljade külvikord viieks aastaks. Külvikord võib sisaldada ühte vahekultuuri.
Kui kasvatada samu köögivilju aastaid samal kohal, siis on märgata, et taimed jäävad viletsamaks ja saak kehvemaks. Ühekülgne maakasutus on mulla välja kurnanud ja ära väsitanud. Iga köögiviljaliik kasutab mullas olevaid mineraalaineid erinevalt, ühtesid rohkem ja teisi vähem. Kui mõnda toitainet on mullas liiga vähe, siis hakkab see segama ka nende toitainete omastamist, mida mullas veel piisab. Viljavahetus aitab mulla toitainetevaru ühtlaselt ära kasutada. Mulla väsimust võivad süvendada ka taimede juureeritised, taimeosade lagunemisel mulda jäävad ühendid, nende kuhjumine võib sama kultuuri ajapikku pärssima hakata.

1. aasta
lillkapsas, rooskapsas, kõrvits, suvikõrvits, kurk, kartul- väetatud sõnnikuga
kui pole sõnnikut, siis kasutada liblikõielisi, kes juurtel olevate mügarbakteritega mulda lämmastikuga rikastavad.
 
2. aasta
porgand, sibul, redis, salat, till, petersell, pastinaak, spinat, seller
3. aasta
aed- uba, põld- uba, hernes, punapeet, lehtpeet, maasikas
 
4. aasta
kartul, kurk, kapsas, maasikas, naeris, sinep
 
5. aasta
peet, sibul, küüslauk, aedsalat, spinat


Kasutatud kirjandus:
%3D&biw=1093&bih=467&ved=0ahUKEwjXlcHUyIjTAhUiJ5oKHRWEAn8QyjcIKw&ei=lWXiWJf3LaLO6ASViIr4Bw#imgrc=vWF_70FS8pVwSM:&spf=191
http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/puuviljandus/aedmaasikas/agrotehnika/ettevalmistus#.WOJvZDG1vv8


Postitaja: kell Kommentaare ei ole:

reede, 10. märts 2017

ÜLESANNE NR 6 Sõnajalad

Eestis kasvab pärismaisena 47 liiki sõnajalgtaimi.
Sõnajalad võtavad endasse pinnases olevaid raskemetalle ja mürkaineid, eriti arseeni. Sel põhjusel kasutatakse sõnajalgu pinnase puhastamiseks. Sõnajalgu kasutatakse vahel meditsiinis haavade raviks ja puhastamiseks. Kui sõnajalalehe alapoolega hõõruda kõrvenõgese kõrvetusjälgi, siis kaob kõrvetus ära.
Sõnajalgade eeliseks on kindlasti see, et kahjurid ja haigused ei kahjusta neid ning neil on erinevaid kasutusvõimalusi. Sõnajalad ei vaja spetsiaalset väetamist, piisab kevadel lehekomposti lisamisest või metsakõdust. Kõige suuremaks puuduseks on õite puudumine. Samuti ei talu nad keskpäevast päikesepaistet. Varjutamist vajavad talvehaljad liigid. Kui sõnajalgu paljundada eoste abil, siis idanevad nad aeglaselt. Istutamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna noorte sõnajalgtaimede juured on nõrgad ning vigastatud juurtega taimed juurduvad väga halvasti.

Taimed varjulisse, niiskesse kasvukohta, kes eelistavad happelist mulda.

Sõnajalad
1. Harilik laanesõnajalg- Matteuccia struthiopteris
Kõrge, püstise kasvuga puhmikuline. Suvehaljas. Helerohelised lehed moodustavad korrapärase lehtri, suve lõpus ilmuvad lehtri keskele püstised tumepruunid, eoseid kandvad lehed.
Harilik laanesõnajalg-kuni 150 cm kõrge. Istutuse vahekaugus 80cm.
Kasvukohaks sobib niiske kui parasniiske muld, kergelt happeline huumusrikas. Levib maa- aluste võsunditega.
Datlipalmi meenutava väliskuju pärast hüütakse ka aiapalmiks. Laanesõnajala leherootse on mõned rahvad tarvitanus toiduks. Risoomid meeldivad metssigadele kuna saavad neist taimedest abi

sooleparasiitide vastu, kuna ka vanarahvas kasutas neid usside väljaajamiseks ja lutikate peletamiseks.

harilik laanesõnajalg


















2. Maarjasõnajalg-Dryopteris filix-mas
Ta on mitmeaastane suvehaljas eostaim.  Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike- laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas. Kasvatatakse ka ilutaimena aedades.
Rahvameditsiinis on kasutatud juba rohkem kui 3000 aastat. Maarjasõnajalast saab abi paelusside vastu.
Lehed on tavaliselt kuni 1m pikad ja 15-25 cm laiad, suvehaljad, asetsevad enam- vähem korrapärase lehterja kimbuna. Leheroots on lehelabast palju lühem, tihedalt kaetud pruunikate sõkalsoomustega. Lehe üldkuju on piklik- elliptiline. Leheserv on lõhestunud.
Eelistab niisket, happelist,  toitaineterikast mulda. Maarja-sõnajala risoom on mürgine.

maarjasõnajalg














3. Harilik naistesõnajalg (Àthyrium filix- femina`)
 on naistesõnajalaliste sugukonda ja perekonda kuuluv mitmeaastane eostaim. Lehed on pitsilised,  lehe roots peenike. Ainuke suurtest sõnajalgadest, kelle eospead on komakujuliselt piklikud.
Kõrgus 40-120cm. Kasvab metsades, varjulises ja poolvarjulises kohas. Eelistab viljakat mulda. Harilik naistesõnajalg on hinnatud aiataim. Eosed valmivad juulist septembrini.

harilik naistesõnajalg














Kõrrelised
1. Ainuroog `Aureola (`Hakonechloa macra Àureola`)
on kõrreliste sugukonda kuuluv taim. Kasvab 25-30 cm kõrgeks sassis mätasteks, heleroheliste bambuslaadsete lehtedega, mis asuvad mitmekaupa piki vart. Võsundid lühikesed ning kõrred peened. Kodumaaks on Jaapan, kus kasvavab ainuroog tavalise alusmetsa taimena. Kasvukohaks vajab poolvarju ja parasniisket kergelt happelist ja huumusrikast pinnast, kus oleks piisavalt kõdu, 5-15 cm pikkused kitsad punakaspruunid pöörised alates augustist.

ainuroog`Aureola`
















Püsikud
1. Arendsi astilbe – Astilbe x arendsii  ´Weisse Gloria´
Astilbe (Astilbe) madala juurestikuga ja puituva risoomiga mitmeaastaste rohttaimede perekond kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonnast. Astilbesid on kokku u 30 - 35 liiki, mis looduslikult on levinud Kesk- ja Ida-Aasias, sh Jaapanis ja Põhja-Ameerikas. Lehed on vahelduvad, tavaliselt kaheli- või kolmeli-sulgjagused, hambulise või saagja servaga, juurmised lehed pikarootsulised. Õied on väikesed, värvuselt valged, roosad, lillad või punakad ja paiknevad tipmises püstises külgharudega õisikus.
Astilbed on külmakindlad püsikud, mis eelistavad poolvarjulist, parasniisket ning huumusrikka pinnasega kasvukohta.
 Lõikelillena on astilbed ilusad, kuid vähepüsivad. Õisikud sobivad kuivatamiseks.
Astilbet on mugav paljundada jagamise teel. Selleks tuleb puhmas välja kaevata ja puitunud risoom terava noaga tükeldada nii, et iga risoomi tüki külge jääks vähemalt üks pung. Jagamist võib teha kevadel, mai algul, või ka augusti lõpus. Astilbede istutamisel peaks vahekauguseks jääma umbes 60 - 70 cm. Dekoratiivsuse aeg:  juuli-august. Parimaks lisatoitainete andmise viisiks on orgaanilise väetisega multšimine. Lehed helerohelised. Taimi 7-9 ruutmeetrile.

Arendsi astilbe `Weisse Gloria`











2.  Harilik murtudsüda- Dicendra spectabilis
On mitmeaastaste rohttaimede perekond punandiliste sugukonnast, kokku umbes 20 liiki.
Õied punakasroosad. Lehed rohelised, haprad, sulgjagused. Kasvukohana eelistavad jaheniisket aiamulda. Taimi istutada 1-3 ruutmeetrile. Puuduseks on see, et taim jääb juba kesksuvel puhkama.
Vili on mitmeseemneline kupar.
Hariliku murtudsüdame õied on rippuvad, südamekujulised, kuni 3 cm pikad ja paiknevad tipmistes ühekülgsetes veidi kaardunud pikkades kobarates. Õitsevad mais-juunis ja kui närtsinud kobarad ära lõigata, võib õitseda vähemal määral kuni sügiseni. Taime kõrgus ulatub 60–100 cm. Neid on hea paljundada juurepuhma jagamise teel varakevadel või sügisel pärast õitsemist.
Sobiv vahekaugus istutamisel on 50-60 cm. Õitsemise aeg mai-juuni.

harilik murtudsüda
















3. Sinihall hosta ´Elegans´-Hosta sieboldiana var. 'Elegans'
 Eelistab parasniisket viljakat mulda. Taimi istutada 2-3 ruutmeetrile.
Hiigelsuured dekoratiivsed, kobrulised ja sinakashallid lehed. Nagu vahaga kaetud lehtede vahelt tulevad välja pikad trompetikujulised, õrnlillad õisikud. Peale õitsemist avanevad seemnekestad tähekujulisteks segmentideks. Pilkupüüdev lehestik sobib suurepäraselt nii metsaaeda ääristama kui ka veidi varjulisemasse püsikupeenrasse. Heades tingimustes võib lehe pikkus ulatuda 50 cm-ni ja selle laius kuni 30 cm-ni. Õied on lavendlisinised. Õitseb juuni lõpust kuni juuli keskpaigani. Kasvab hästi varjus ja poolvarjus. Teod kahjustavad teda võrreldes teiste hostasortidega suhteliselt vähe.

sinihall hosta `Elegans`











4. Liht- lursslill- Cimicifuga simplex ´Brunette´
Lursslilled - taimed tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonnast. Tuntud on 15 liiki, enamuses levinud Aasia idaosas ja Põhja-Ameerikas. Looduses kasvavad nad niisketel metsaservadel. Lähtuvalt sellest valitakse aias neile kasvukoht, mis on niiske, toitaineterikka mullaga ja poolvarjus. Lursslilledel on suured ühtlased põõsad, korrapärased kaunid lehterosetid, millel praktiliselt pole haiguseid ega kahjureid, tormaka kasvuga (50cm kuni 2,5m) õievarred, mis on kaunistatud pikkade, kauaõitsvate valgetest õitest koosnevate „viljapeadega“, mis nagu valgustaksid varjulist aiaosa. Talvituvad suurepäraselt Eestis.Kasvukuju- kõrge puhmik. Taime kõrgus- 120-180cm. Lehed purpurpunased, õied valged, roosa varjundiga. Õitseb juulist- septembrini. Kasvukohaks eelistab poolvarjulist, parasniisket, viljakat mulda.

liht-lursslill `Brunette`




















Kasutatud kirjandus ja pildid-
Sõnajalad
Harilik laanesõnajalg- Matteuccia struthiopteris
https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/450
https://www.google.ee/search?q=harilik+laanes%C3%B5najalg&hl=et&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj5nNXU78jSAhXlBZoKHfwKBPoQ_AUICCgB&biw=1093&bih=467#imgrc=agQaPpPtE3jxrM:
Maarjasõnajalg-Dryopteris filix-mas
http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/maarjason.htm
http://kristiineaiakeskus.ee/Dryopteris-filix-mas
Harilik naistesõnajalg (Àthyrium filix- femina`)
http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/naisteson.htm
http://jarvselja.ee/pood/sonajalad/athyrium-filix-femina-harilik-naistesonajalg-victoriae/
Kõrrelised
Ainuroog `Aureola (`Hakonechloa macra Àureola`)
http://www.calmia.ee/fpusililled.html
https://www.google.ee/search?q=Ainuroog+%60Aureola&hl=et&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiLn-zj8cjSAhWrNJoKHTsADTAQ_AUIBigB&biw=1093&bih=467#imgrc=CH7F0JYUKk5w9M:
Püsikud
Arendsi astilbe – Astilbe x arendsii
http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=615&cats=1
"Suur püsikuraamat "A.Barlage, F.M.von Berger Varrak 2012
Harilik murtudsüda- Dicendra spectabilis
http://kristiineaiakeskus.ee/Dicentra-spectabilis
"Suur püsikuraamat "A.Barlage, F.M.von Berger Varrak 2012
Sinihall hosta ´Elegans´-Hosta sieboldiana var. 'Elegans'
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=268&cid=145&cgid=
"Suur püsikuraamat "A.Barlage, F.M.von Berger Varrak 2012
Liht- lursslill- Cimicifuga simplex ´Brunette´
http://www.juhanipuukool.ee/kaupdetail?idd=6993
"Suur püsikuraamat "A.Barlage, F.M.von Berger Varrak 2012


Maakaart erinevatest sõnajalgadest

maakaart erinevatest sõnajalgadest















1. Põhja- Ameerika
Pärljalg- Onoclea sensibilis
https://www.google.ee/search?q=P%C3%A4rljalg-+Onoclea+sensibilis&hl=et&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwj4hPvomMfSAhUiOpoKHcWDD9IQsAQIHg&biw=1093&bih=467#imgrc=EEjp_xyTOi7eCM:
2. Euroopa
 laanesõnajalg- Matteucia
http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=2894&catb=1
3. Lõuna- Ameerika
naistesõnajalg- Athyrium
https://www.google.ee/search?q=naistes%C3%B5najalg-+Athyrium&hl=et&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjIvIDYmcfSAhVJG5oKHSuCAl0Q_AUICCgB&biw=1093&bih=467#imgrc=Jseoy0UtMq34jM:
4. Brasiilia
roodjalg- Blechnum
https://www.google.ee/search?q=roodjalg-+Blechnum&hl=et&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwj2qI6fmsfSAhUsJ5oKHVUABuEQsAQIGA&biw=1093&bih=467#imgrc=oz8wufYIybutNM:
5. Põhja- Aafrika
imar- Polypodium
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1024&cid=2545&cgid=
6. Lõuna- Aafrika
raunjalg- Asplenium
https://www.google.ee/search?q=raunjalg-+Asplenium&hl=et&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwiS2ZO_m8fSAhXjApoKHSqAAN4QsAQIJA&biw=1093&bih=467#imgdii=MOvEV3RgtmE3vM:&imgrc=Yci57Kt8Tss8kM:
7. Põhja- Aasia
kolmissõnajalg- Gymnocarpium
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=262
8. Kagu- Aasia
osmunda-Osmunda
https://www.google.ee/search?q=osmunda-Osmunda&hl=et&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwj2_t7vnMfSAhXlFZoKHXB7AgEQsAQIKQ&biw=1093&bih=467#imgrc=5F6HeRzcUCUu3M:
9. Hiina
astelsõnajalg- Polystichum
https://www.google.ee/search?q=astels%C3%B5najalg-+Polystichum&hl=et&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwj2wvqZncfSAhUDM5oKHbirCjwQsAQIOw&biw=1093&bih=467#imgrc=h25gER9jB8H-3M:
10. Jaapan
põisjalg- Cystopteris
https://www.google.ee/search?q=p%C3%B5isjalg-+Cystopteris&hl=et&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwjpiqu-ncfSAhVnJJoKHSq_BoAQsAQIHw&biw=1093&bih=467#imgrc=mpOLVlOL06qQ5M:
11. Austraalia
metssõnajalg- Phegopteris
http://efloora.ut.ee/Jarvselja-eostaimed/species/3849.html

Kasutatud kirjandus
"Suur püsikuraamat "A.Barlage, F.M.von Berger Varrak 2012
"Iluaianduse käsiraamat" M.Laane Varrak 2012
"300 kaunist aiataime" M.Haberer Varrak 2013
https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5najalgtaimed
http://hansaplant.ee/?op=body&id=221&cid=245&cgid=
https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/140



Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Tellimine: Postitused (Atom)