Eestis kasvab pärismaisena 47 liiki sõnajalgtaimi.
Sõnajalad võtavad endasse pinnases olevaid
raskemetalle ja mürkaineid, eriti arseeni. Sel põhjusel kasutatakse sõnajalgu
pinnase puhastamiseks. Sõnajalgu kasutatakse vahel meditsiinis haavade raviks
ja puhastamiseks. Kui sõnajalalehe alapoolega hõõruda kõrvenõgese
kõrvetusjälgi, siis kaob kõrvetus ära.
Sõnajalgade eeliseks on kindlasti see, et kahjurid
ja haigused ei kahjusta neid ning neil on erinevaid kasutusvõimalusi. Sõnajalad
ei vaja spetsiaalset väetamist, piisab kevadel lehekomposti lisamisest või
metsakõdust. Kõige suuremaks puuduseks on õite puudumine. Samuti ei talu nad
keskpäevast päikesepaistet. Varjutamist vajavad talvehaljad liigid. Kui
sõnajalgu paljundada eoste abil, siis idanevad nad aeglaselt. Istutamisel tuleb
olla ettevaatlik, kuna noorte sõnajalgtaimede juured on nõrgad ning vigastatud
juurtega taimed juurduvad väga halvasti.
Taimed varjulisse, niiskesse kasvukohta, kes
eelistavad happelist mulda.
Sõnajalad
1. Harilik laanesõnajalg-
Matteuccia struthiopteris
Kõrge, püstise kasvuga
puhmikuline. Suvehaljas. Helerohelised lehed moodustavad korrapärase lehtri,
suve lõpus ilmuvad lehtri keskele püstised tumepruunid, eoseid kandvad lehed.
Harilik laanesõnajalg-kuni 150 cm kõrge.
Istutuse vahekaugus 80cm.
Kasvukohaks sobib niiske kui parasniiske muld, kergelt
happeline huumusrikas. Levib maa- aluste võsunditega.
Datlipalmi meenutava
väliskuju pärast hüütakse ka aiapalmiks. Laanesõnajala leherootse on mõned
rahvad tarvitanus toiduks. Risoomid meeldivad metssigadele kuna saavad neist
taimedest abi
sooleparasiitide vastu, kuna ka vanarahvas kasutas
neid usside väljaajamiseks ja lutikate peletamiseks.
![]() |
harilik laanesõnajalg |
2. Maarjasõnajalg-Dryopteris filix-mas
Ta on mitmeaastane
suvehaljas eostaim. Eelistab varjukaid
niiskeid segametsi või võsastike- laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas.
Kasvatatakse ka ilutaimena aedades.
Rahvameditsiinis on
kasutatud juba rohkem kui 3000 aastat. Maarjasõnajalast saab abi paelusside
vastu.
Lehed on tavaliselt kuni 1m
pikad ja 15-25 cm laiad, suvehaljad, asetsevad enam- vähem korrapärase lehterja
kimbuna. Leheroots on lehelabast palju lühem, tihedalt kaetud pruunikate
sõkalsoomustega. Lehe üldkuju on piklik- elliptiline. Leheserv on lõhestunud.
![]() |
maarjasõnajalg |
3. Harilik
naistesõnajalg (Àthyrium filix- femina`)
on
naistesõnajalaliste sugukonda ja perekonda kuuluv mitmeaastane eostaim. Lehed
on pitsilised, lehe roots peenike.
Ainuke suurtest sõnajalgadest, kelle eospead on komakujuliselt piklikud.
Kõrgus 40-120cm. Kasvab metsades, varjulises ja
poolvarjulises kohas. Eelistab viljakat mulda. Harilik naistesõnajalg on
hinnatud aiataim. Eosed valmivad juulist septembrini.
![]() |
harilik naistesõnajalg |
Kõrrelised
1. Ainuroog `Aureola (`Hakonechloa macra Àureola`)
on kõrreliste sugukonda kuuluv taim. Kasvab 25-30 cm
kõrgeks sassis mätasteks, heleroheliste bambuslaadsete lehtedega, mis asuvad
mitmekaupa piki vart. Võsundid lühikesed ning kõrred peened. Kodumaaks on
Jaapan, kus kasvavab ainuroog tavalise alusmetsa taimena. Kasvukohaks vajab
poolvarju ja parasniisket kergelt happelist ja huumusrikast pinnast, kus oleks
piisavalt kõdu, 5-15 cm pikkused kitsad punakaspruunid pöörised alates
augustist.
![]() |
ainuroog`Aureola` |
Püsikud
1. Arendsi astilbe – Astilbe x arendsii ´Weisse Gloria´
Astilbe (Astilbe) madala juurestikuga ja
puituva risoomiga mitmeaastaste rohttaimede perekond kivirikuliste (Saxifragaceae)
sugukonnast. Astilbesid on kokku u 30 - 35 liiki, mis looduslikult on levinud
Kesk- ja Ida-Aasias, sh Jaapanis ja Põhja-Ameerikas. Lehed on vahelduvad,
tavaliselt kaheli- või kolmeli-sulgjagused, hambulise või saagja servaga,
juurmised lehed pikarootsulised. Õied on väikesed, värvuselt valged, roosad,
lillad või punakad ja paiknevad tipmises püstises külgharudega õisikus.
Astilbed on külmakindlad
püsikud, mis eelistavad poolvarjulist, parasniisket ning huumusrikka pinnasega
kasvukohta.
Lõikelillena on astilbed ilusad, kuid
vähepüsivad. Õisikud sobivad kuivatamiseks.
Astilbet on mugav
paljundada jagamise teel. Selleks tuleb puhmas välja kaevata ja puitunud risoom
terava noaga tükeldada nii, et iga risoomi tüki külge jääks vähemalt üks pung.
Jagamist võib teha kevadel, mai algul, või ka augusti lõpus. Astilbede
istutamisel peaks vahekauguseks jääma umbes 60 - 70 cm. Dekoratiivsuse aeg: juuli-august. Parimaks lisatoitainete
andmise viisiks on orgaanilise väetisega multšimine. Lehed helerohelised. Taimi
7-9 ruutmeetrile.
Arendsi astilbe `Weisse Gloria` |
2. Harilik murtudsüda- Dicendra spectabilis
On mitmeaastaste
rohttaimede perekond punandiliste sugukonnast, kokku umbes 20 liiki.
Õied punakasroosad. Lehed
rohelised, haprad, sulgjagused. Kasvukohana eelistavad jaheniisket aiamulda.
Taimi istutada 1-3 ruutmeetrile. Puuduseks on see, et taim jääb juba kesksuvel
puhkama.
Vili on mitmeseemneline
kupar.
Hariliku murtudsüdame õied
on rippuvad, südamekujulised, kuni 3 cm pikad ja paiknevad tipmistes
ühekülgsetes veidi kaardunud pikkades kobarates. Õitsevad mais-juunis ja kui
närtsinud kobarad ära lõigata, võib õitseda vähemal määral kuni sügiseni. Taime
kõrgus ulatub 60–100 cm. Neid on hea paljundada juurepuhma jagamise teel
varakevadel või sügisel pärast õitsemist.
Sobiv vahekaugus
istutamisel on 50-60 cm. Õitsemise aeg mai-juuni.
![]() |
harilik murtudsüda |
Eelistab
parasniisket viljakat mulda. Taimi istutada 2-3 ruutmeetrile.
Hiigelsuured dekoratiivsed,
kobrulised ja sinakashallid lehed. Nagu vahaga kaetud lehtede vahelt tulevad
välja pikad trompetikujulised, õrnlillad õisikud. Peale õitsemist avanevad
seemnekestad tähekujulisteks segmentideks. Pilkupüüdev lehestik sobib
suurepäraselt nii metsaaeda ääristama kui ka veidi varjulisemasse
püsikupeenrasse. Heades tingimustes võib lehe pikkus ulatuda 50 cm-ni ja
selle laius kuni 30 cm-ni. Õied on lavendlisinised. Õitseb juuni lõpust kuni
juuli keskpaigani. Kasvab hästi varjus ja poolvarjus. Teod kahjustavad teda
võrreldes teiste hostasortidega suhteliselt vähe.
![]() |
sinihall hosta `Elegans` |
4. Liht- lursslill- Cimicifuga simplex ´Brunette´
Lursslilled - taimed tulikaliste (Ranunculaceae)
sugukonnast. Tuntud on 15 liiki, enamuses levinud Aasia idaosas ja
Põhja-Ameerikas. Looduses kasvavad nad niisketel metsaservadel. Lähtuvalt
sellest valitakse aias neile kasvukoht, mis on niiske, toitaineterikka mullaga
ja poolvarjus. Lursslilledel on suured ühtlased põõsad, korrapärased kaunid
lehterosetid, millel praktiliselt pole haiguseid ega kahjureid, tormaka kasvuga
(50cm kuni 2,5m) õievarred, mis on kaunistatud pikkade, kauaõitsvate valgetest
õitest koosnevate „viljapeadega“, mis nagu valgustaksid varjulist aiaosa.
Talvituvad suurepäraselt Eestis.Kasvukuju- kõrge puhmik. Taime kõrgus-
120-180cm. Lehed purpurpunased, õied valged, roosa varjundiga. Õitseb juulist-
septembrini. Kasvukohaks eelistab poolvarjulist, parasniisket, viljakat mulda.
![]() |
liht-lursslill `Brunette` |
Kasutatud kirjandus ja pildid-
Sõnajalad
Harilik laanesõnajalg- Matteuccia
struthiopteris
Maarjasõnajalg-Dryopteris filix-mas
http://kristiineaiakeskus.ee/Dryopteris-filix-mas
Harilik naistesõnajalg (Àthyrium filix- femina`)
http://jarvselja.ee/pood/sonajalad/athyrium-filix-femina-harilik-naistesonajalg-victoriae/
Kõrrelised
Ainuroog `Aureola (`Hakonechloa
macra Àureola`)
https://www.google.ee/search?q=Ainuroog+%60Aureola&hl=et&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiLn-zj8cjSAhWrNJoKHTsADTAQ_AUIBigB&biw=1093&bih=467#imgrc=CH7F0JYUKk5w9M:
Püsikud
Arendsi astilbe – Astilbe x arendsii
"Suur püsikuraamat "A.Barlage,
F.M.von Berger Varrak 2012
Harilik murtudsüda- Dicendra spectabilis
"Suur püsikuraamat "A.Barlage,
F.M.von Berger Varrak 2012
"Suur püsikuraamat "A.Barlage,
F.M.von Berger Varrak 2012
Liht- lursslill- Cimicifuga simplex ´Brunette´
"Suur püsikuraamat "A.Barlage,
F.M.von Berger Varrak 2012
Maakaart erinevatest sõnajalgadest
![]() |
maakaart erinevatest sõnajalgadest |
1. Põhja- Ameerika
Pärljalg- Onoclea sensibilis
https://www.google.ee/search?q=P%C3%A4rljalg-+Onoclea+sensibilis&hl=et&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwj4hPvomMfSAhUiOpoKHcWDD9IQsAQIHg&biw=1093&bih=467#imgrc=EEjp_xyTOi7eCM:
2. Euroopa
laanesõnajalg- Matteucia
http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=2894&catb=1
3. Lõuna- Ameerika
naistesõnajalg- Athyrium
https://www.google.ee/search?q=naistes%C3%B5najalg-+Athyrium&hl=et&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjIvIDYmcfSAhVJG5oKHSuCAl0Q_AUICCgB&biw=1093&bih=467#imgrc=Jseoy0UtMq34jM:
4. Brasiilia
roodjalg- Blechnum
5. Põhja- Aafrika
imar- Polypodium
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1024&cid=2545&cgid=
6. Lõuna- Aafrika
raunjalg- Asplenium
7. Põhja- Aasia
kolmissõnajalg- Gymnocarpium
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=262
8. Kagu- Aasia
osmunda-Osmunda
https://www.google.ee/search?q=osmunda-Osmunda&hl=et&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwj2_t7vnMfSAhXlFZoKHXB7AgEQsAQIKQ&biw=1093&bih=467#imgrc=5F6HeRzcUCUu3M:
9. Hiina
astelsõnajalg- Polystichum
https://www.google.ee/search?q=astels%C3%B5najalg-+Polystichum&hl=et&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwj2wvqZncfSAhUDM5oKHbirCjwQsAQIOw&biw=1093&bih=467#imgrc=h25gER9jB8H-3M:
10. Jaapan
põisjalg- Cystopteris
https://www.google.ee/search?q=p%C3%B5isjalg-+Cystopteris&hl=et&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwjpiqu-ncfSAhVnJJoKHSq_BoAQsAQIHw&biw=1093&bih=467#imgrc=mpOLVlOL06qQ5M:
11. Austraalia
metssõnajalg- Phegopteris
Kasutatud kirjandus
"Suur püsikuraamat
"A.Barlage, F.M.von Berger Varrak 2012
"Iluaianduse käsiraamat"
M.Laane Varrak 2012
"300 kaunist aiataime"
M.Haberer Varrak 2013